Jäätmetekke vältimine ja vähendamine

11.03.24
Eesti jäätmevaldkonna eesmärk on taaskasutada võimalikult palju tarbimisest üle jäävad materjale ehk jäätmeid. Seejuures on kõige olulisem vältida jäätmete tekkimist. Kui jäätmed on tekkinud, tuleks need uuesti materjalina ringlusse võtta. Oluline on vähendada ka jäätmetest tulenevat keskkonnariski.
 
Iga tegevuse juures tuleb rakendada kõiki sobivaid jäätmetekke vältimise võimalusi, samuti kanda hoolt, et tekkivad jäätmed ei põhjustaks ülemäärast ohtu tervisele, varale ega keskkonnale.
 

Mõju keskkonnale minimaalseks

Jäätmete käitlemisel lähtutakse jäätmekäitluse hierarhiast ehk põhimõttest viia jäätmekäitluse mõju keskkonnale võimalikult väikseks. Eelistada tuleb hierarhias kõrgemal olevaid lahendusi. Parimaks loetakse jäätmetekke vältimist, hierarhiatasemelt madalamal on taaskasutamine. Jäätmete taaskasutusmoodused on korduskasutuseks ettevalmistamine (parandamine, puhastamine jm), materjalina ringlussevõtt ja muu taaskasutamine nagu energia tootmine ning tagasitäide. Prügilasse viimist loetakse hierarhias viimaseks lahenduseks.
 

Jäätmed ressursiks

Jäätmetekke vältimine, jäätmete korduskasutuseks ettevalmistamine ja ringlussevõtt on ringmajanduse lahutamatud osad. Kasutades jäätmeid kui ressurssi, on võimalik saada loodusvaradest maksimaalset kasu ja vähendada nõudlust uute loodusvarade järele. Seeläbi leeveneb uute loodusvarade kasutuselevõtuga seotud keskkonnamõju ning väheneb jäätmeteke.

Soovitused jäätmetekke vähendamiseks igapäevaelus

Tarbi targalt!

Enne toote ostmist ole kindel, et Sa seda ka päriselt vajad. Äkki saaksid ka ilma hakkama? Uuri, kas saaksid toote sõbralt laenata või leida hoopis järelturult: nii panustad taaskasutusse. Osta toode, mis on kvaliteetne ja pika elueaga, nii on kasutuskorra hind sulle kokkuvõttes väiksem ja on ka suurem võimalus toode ise hiljem taas ringlusesse saata. Vähem on rohkem!
 

Tarbi turvaliselt!

Kodukeemia toodetes kasutatakse sadu tuhandeid erinevaid kemikaale, millest suur osa on inimestele või keskkonnale toksilised. Sage kokkupuude kahjulike kemikaalidega isegi väikestes kogustes on organismile kahjulik, soodustades nt allergiate ja nahaärrituste teket. Ära unusta, et lapsed on toksiliste kemikaalide suhtes palju tundlikumad kui täiskasvanud. Tugevaid kemikaale peab hoidma originaalpakendis, kindlalt suletuna, eraldi kapis, lastele ja loomadele ligipääsmatus kohas. Kindlasti ei tohiks hoida kodukeemiat toiduainetega ühes kapis!
 

Märka märgistust!

Poes kaupa valides jälgi, kas see on varustatud ELi ökomärgisega. Eelista võimalusel just neid tooteid, sest nii võid olla kindel, et nende valmistamisel on arvestatud väikese keskkonnajäljega ning tooted on ohutumad nii keskkonnale kui ka Sinu tervisele. Eriti hoolikas peaksid valiku tegemisel olema lastega pered. Ja ära unusta ka vanu häid puhastusvahendeid, nagu näiteks sooda, äädikas jms.
 

Osta toodet, mitte pakendit!

Kui võimalik, kasuta nt toidukaupade ostmisel oma karpe ning pakendeid, kanna kaasas korduvkasutatavaid kotte ja hoia käepärast oma veepudelit ning kohvitopsi. Kui pakendit ei õnnestu vältida, siis vali pigem üks suur pakend mitme väikese asemel – nii saad vähem pakendit ja rohkem toodet. Võimalusel väldi ülepakendatud tooteid ja ära ka ise tooteid ostes veel kord pakenda, nt ära pane vaakumpakis toodet kilekotti.
 

Kalkuleeri koguseid!

Mõtle läbi vajaminevad kogused, tee ostunimekiri ja planeeri oma tegevusi pikemalt ette. Õigete koguste ostmisel väldid liigsete jäätmete ja pakendite teket. Jälgi ka pakendil olevat doseerimisjuhist – üle doseerides toote omadused ei parane, küll aga raiskad liigselt toodet ja seeläbi ka raha ning tekitad suuremat keskkonnajälge. Liigdoseerimine võib nt kodukeemia puhul olla ka ohuks tervisele.
 

Kasuta korduvalt!

Ära kuluta raha toodetele, mis kohe pärast kasutamist prügikasti lendavad. Asenda ühekordsed esemed korduvkasutatavatega – kasuta riidest köögi- ja taskurätikuid paberist toodete asemel, riidest või võrgust kotte kilekottide asemel, pilliroo- või metallkõrt, metallist teesõela purutee jaoks jne.
 

Anneta vanad riided ja mänguasjad.

Osta kasutatud tooteid (riided, raamatud, mänguasjad, mööbel, elektroonika).
Vaheta asju sõprade ja tuttavatega.
Korduskasuta kontoritarbeid või anneta need koolidele, sotsiaalsetele ettevõtetele või taaskasutuskeskustele.
Kasuta vanu esemeid ja materjale loominguliselt, et anda neile uus elu.
Paranda esemeid ja kodumasinaid.
Eelista laetavaid patareisid ning täidetavaid tooteid.
 

Sorteeri jäätmeid!

Väldi liigset tarbimist, taaskasuta vanu asju ning sorteeri jäätmeid – nii koormad vähem keskkonda. Meeles tuleb pidada, et parima tulemuse saad, kui jäätmed on puhtad ja saavad sorteeritud sellel hetkel, kui need tekivad. Kogu jäätmed liigiti: paber, metall-, plast- ja klaasijäätmed, ohtlikud jäätmed, ehitus- ja lammutusjäätmed, tervishoiu- ja veterinaarteenuse jäätmed. Terved asjad suuna uuele ringile.
 

Käi jala!

Püüa eelistada jagatud transporti või ühistransporti ning liikuda ka ise rohkem. Ole eeskujuks oma lähedastele ning väldi tarbetult õhku paisatud heitgaase. Nii tugevdad ka sidet loodusega ja jõuad päriselt äratundmisele, et inimene on looduse osa, mitte selle tarbija.
 

Näita eeskuju!

Tarbi teadlikult ise ja suuna oma lapsi ning lähedasi säästlikumalt käituma, keeldu toidukohtades ühekordsetest nõudest ja plastkõrtest, ära lase oma oste topelt pakendada. Anna vanadele asjadele uus elu, ära tarbi arutult ning kasuta keskkonnasõbralikke tooteid.